 |
| Mindaugase pitser, ca 1255 |
Rävalis, 9. augustil 1233
Nimi: Satatieto, Tapani poeg, eestlaste kalev, Eestimaa hertsog
Sünniaeg: 10. august 1217
5. Kirjelda poliitilist olukorda pärast Ämblikuvõrgu vennaskonna vandenõu ilmsikstulekut.
Kuna minu rahvusvaheline tuntus oli selleks ajaks sõltumatult minu isiklikest saavutustest märkimisväärselt tõusnud, hakkas riik kohe pärast kriisi haripunkti toibuma. Ei läinud palju mööda, kui kaabakas Ensio tuli isiklikult Rävalisse vabandama ja selgitama lahkulöömist kui kirjutajate ja käskjalgade vea tõttu tekkinud arusaamatust. Suvatsesime vabandused vastu võtta.
1230. aastaks olid reeturite tehtud kahjustused Rävalis parandatud.
6. Milline oli selle perioodi olulisem sõjaline konflikt?
Eesti seisukohast kokkupõrge uue Smolenski vürsti Romaniga 1228. aasta teisel poolel. Sõda lõppes meie vägede otsustava võidu ja vallutatud alade rüüstamisega. Roman pidi maksma 500 taalrit reparatsioonideks. Vjazma ja Smolenski rüüstamisega saime lisaks ligi 70 taalrit.
Lähemal välismaal tekitavad muret Rostovi vürsti vallutused Preisimaal. Seevastu Soomes on Österbotteni paganlik vanem skoonelastelt tubli tüki maad ära võtnud. Seepärast püüab Taani kuningas Österbotteni tiibu praegu kärpida.
7. Kuidas lõppes kodusõda?
Nagu ajalugu näitab, on minu olukorda sattunud valitsejal peamiselt üks võimalus - koondada tähelepanu enda põhiterritooriumile - Eestile ja Novgorodi linnale - ja selgitada välja, milliseid vasalle saab usaldada. Surve alla sattunud valitsejal ei tasu olla sõjakas, selleks on sobiv aeg hiljem, kui surve taandub. Esimesena lõi lahku Nyland, mille vanemajärjele on tõusnud noor kristlane. Siis lubasime viimaks ometi sõltlasvandest taganeda ka Velikije Luki vürstil Danilol. Pihkva on juba varem Novgorodi vürsti kätte langenud, seda täiesti seadusliku pärimisakti tulemusel.
1230. aasta suveks said Gotlandi kaupmehed jälle oma maleva kokku ja jäid ootama, et me nende saarele samasuguse nurjunud dessandi teeksime nagu neli aastat varem.
Isegi Ölandi pisike saarevanem Bengt, kogu riigi kõige kasutuma kivitüki isand otsustas meid trotsida. Me peaksime seda meest meeles pidama. Võlglastele andestamine ei anna head eeskuju.
Meie aga ei reageerinud Ojamaa provokatsioonidele esialgu üldse. Ootasime, et nad teeksid ise esimese sammu ja saadaksid sõjamehed Eesti randa, kus me nad kohe tükkideks oleksime hakkinud. Mis puudutab aga vasalle, siis neid oli järel vaid ühe käe sõrmede jagu ja kõik neist vanad ja usaldusväärsed liitlased, mõned lausa sugulased: vanaema Cilen, latgalite vanem Varvara, Satakunta Valta rootslaste juures, Vitebski petšeneegist pealik Tatus ja saarlaste vanem Toivo. Kõik nad olid piisavalt usaldusväärsed inimesed. Lisaks neile paistis esialgu lojaalseks jäävat ka Virumaa vanem. Ceterum censeo - kratt, me PEAME selle värdjaga midagi ette võtma. Ma olen kroonikaid lugenud, ka mu isa vihkas teda ja vaevalt et selline kusik vanale Kalevilegi meeldida sai. Igatahes tundub, et maod on meie majast mõneks ajaks minema aetud ja kärbitud hertsogiriiki saabus kauaoodatud rahu.
1231. aasta maikuus saatsime Ojamaale taas invasiooniväe, mida seekord tugevdas Novgorodi malev, minu kõige võimsam löögirusikas. Ludwigi 6000-pealisel väel, nii hästi kui see ka relvastatud ei olnud, polnud meie 20 000-mehelise maleva vastu mingit võimalust. Samas lahingus sai surma saarlaste vanem Toivo, nii et Saaremaad valitseb praegu laps, nagu Eestitki veel hiljaaegu.
Ludwig kirjutas nüüd esimese mässulisena ametlikult alla kodusõja rahulepingule ja ma julgeksin isegi loota, et ta on nüüdseks mässamisest tüdinenud. Nagu sa peaksid mäletama, nõudsin mina kui hiljuti nõukogus sõnaõiguse saanud lapsvanem seekord ebakarakteerselt kõva häälega, et meie malev ei läheks koju, vaid käiks veel kiiresti ära Soomes.
Magnus Eriksätten kirjutas 1231. aasta lõpus samuti rahulepingule alla. Ruttan märkima, et täna on ta võtnud omaks ka paganausu ja õpetab seda ka oma pojale, mis tähendab, et vähemalt Nylandis on Vanad igasuguste uute usu mõjude eest kaitstud. Vanamoodsa usuhulluse eest muidugi mitte. Sellega oligi kodusõja (esimese ja loodetavasti viimase, 1223-1231) viimane vaatus lõppenud.
8. Kirjelda Rävali majanduslikku olukorda.
Nagu kõik teavad, ei ole meil kunagi olnud nii mõnus kui praegu. Lühidalt - kassas on hetkel 767 taalrit vaba raha. Teenime aastas 311,88 taalrit lisaks. Rävalisse vana turu ja jõevärava vahele on nüüd rajatud seppade tänav. Kalamaja juures on süvendatud korralik kaubalaevade sadam, mis tähendab, et meile jõuab nüüd ka rohkem kaupu kaugematest Euroopa riikidest.
Rävalis õpetatakse nüüd juba ka noodikirja. Kahjuks, ütlen inimesena, kes on ise pidanud seda õppima.
 |
| Õhhhhh. |
Noh, mu vanemad on surnud, aga mul on üks vanaema, Kalevi naine, kes elab Liivimaal. Võimukas mutt, kaval nagu kalju. Ma saaksin temaga paremini läbi, kui meie usuline kasvatus ei oleks täiesti erinev.
Õel Maijal riigivalitsemisse asja ei ole, pealegi on ta põdurake. Me klapime muidu päris kenasti. Kõigile ta ei meeldi, aga mis nad teha saavad.
Mu parim sõber on pikalt olnud Jalo, see, kelle onu oli kuulus malevapealik Uoti. Vana sangar on nüüd juba kolm aastat manalateel.
Jalo on minu parem käsi diplomaatia alal, sest eelmine diplomaat Ilkay osutus Ämblikuvõrgu liikmeks ja tappis ära Satakunta Valta naise. Karistuseks võtsime omakorda tema pea maha. Ei mingit armu reetureile!
Minu tädi, Kalevi noorim tütar Karacik hoolitseb hertsogiriigi julgeolekuküsimuste eest, sest kui midagi üldse usaldada, siis verd.
Vaenlasi on mul kogu ilmas vaid üks ja see on Ensio, see kärnane koer.
Ta levitab minu kohta kuulujutte, millel pole mingisugust alust. Selle kontrollimiseks piisab, kui leida mõni vanem, Tapanit või Kalevit mäletav inimene ja lasta tal mulle korraks otsa vaadata.
Södermani vanem Valta vihkab seda tõbrast sama palju kui mina. Valtaga ma saan ka hästi läbi.
Ensio, mees, kes ei põle ega mädane.
Väepealikke on mul tänu sõjapõgenike voolule ja lihtsalt seiklushimulistele sisserännanutele rohkem, kui jaksab kokku lugeda. Aga ma ei usu, et näen niipea teist nii võimast vägimeest kui Asikko, Onni Ulja poeg ja vähemalt sama vapper kui tema isa. Ma tean, et ütlen niimoodi, ilma et oleksin teda üheski lahingus näinud, aga sa tead, kratt, et ma ei usu inimestesse kunagi ilma põhjuseta.
Asikko naine on üks osav soomlanna, Satakunta Valta tütar Terhi, kes on suuresti põhjuseks, et meie majandusel nii hästi läheb. Paraku jälle üks naiivne usuhull, nagu kuuldavasti juhtub sageli inimestega, kes pole ise ühtegi jumalat näinud.
10. Eesti on sõjaks valmis. Milliseid sihtmärke me eelistama peaks?
Jumalate esimene eesmärk on Soome, see on ka põhjus, miks ma Nylandi ründamisega niimoodi kiirustasin. Muide, Latgalest lõunas olev Zemgallia maakond kuulub nüüd Tšernigovi vürstile, see-eest Minsk on nüüd semgalite oma.
Meil on Soome-invasiooni alustamiseks tegelikult õige mitu võimalikku nurka. Me võiksime hakatuseks:
a) rünnata Skåne kahte allesjäänud valdust Soomes ja pühkida peapiiskop minema;
b) rünnata kauakestnud ristisõjast väsinud Rootsit ja võtta talt ära kaks Soome maakonda;
c) rünnata nõrka Vitebski suurvürsti ja kiskuda tema sõrmede vahelt Toržoki maakond;
d) alustada sõda nõrga Novgorodiga, kelle vürst Ratmir elutseb nüüd otse meie piiri ääres Pihkvas.
Variant e) ehk hakata Beloozero vürstiga (lilla) tüli norima on mõeldav, kuigi ohtlik, pealegi huvitab meid tema valdustest ainult üks saamikeelne provints.
Mida mina tahaksin? Mina tahaksin kõigepealt Ensio elu põrguks teha ja siis vaadata, mis edasi saab, aga ma pean ka jumalate tahtele mõtlema. Põhimõtteliselt lubasime ju ka pisikesele Ölandi vanemale üle kaela anda, aga seda jõuab tõesti alati teha. Aga nüüd on mul aeg võtta naine ja viia läbi mõned ootamatud reformid, kas pole, kratt?
MUST-TOONEKURG: Vitebski suurvürsti võiks küll nahutada, eriti kuna ta on nõrk ka, Nõrku on alati meeldiv peksta.
ReplyDelete