Kristuse nägemus ilmub erakmungale. "Püha Graali ajalugu", 14. saj algus |
Selle asemel arutatakse pealinna kõrgemates kihtides kuulduste üle, mida häbiga Eestisse naasnud Tšilagun levitab, et ennast huvitavamaks teha. Mongoli khaani teooria järgi on prantslased leidnud üles kristlaste paljuotsitud Püha Graali, mis omakorda on üks paljudest nimedest, mida Sampole aegade jooksul antud. Jääb lahtiseks, milline Graal õigupoolest välja näeb, on see karikas, veskikivi või hoopis mõõk, samuti on teadmata, millist kasu see omanikule toob. Äärmuspaganate seas levivad igatahes jutud, et Sampo nõidusega relvastatud kristlased on nüüdsest peale võitmatud. Ja see, et kuningas ei kiirusta alusetute kuulduste peale üle seitsme maa ja mere tormama, tähendab nende jaoks muidugi, et Rauha ei hooli oma alamate saatusest ega jumalate vihast.
Seda, et Rauha eelistab kõverate jalgadega mongoli penile pigem oma kuninganna seltskonda, on talle siiski raske ette heita.
Revalis areneb aga rõivatootmine. Esmakordselt ilmuvad eestlaste riietele nööbid. Ketrustööle värvatakse appi nii jõed kui hobujõud.
13. sajand |
1263. aasta suveks on Tšilaguni täht loojunud. 30-aastane mongol tuuakse taas kord kohtu ette ja seekord mõistab kuningas ta süüdi. Otsusel on vähem pistmist khaani väidetavate kuritegudega kui asjaoluga, et ta on Soome suurvanema Svjatoslavi vastu mässanud ning hiljem oma kuulujuttudega kuninga enda autoriteeti õõnestanud. Surmaotsus viiakse täide raskendavatel asjaoludel.
Piinamise käigus ilmneb mongoli karjetest hirmutavaid fakte. Selgub, et Ämblikuvõrk, mille teenriks ta ennast tunnistab, pole kunagi olnud päriselt välja surnud ja nüüd on liikumine tänu Rootsi uue võimukandja heldele toetusele taas jalad alla saanud. Tänu nuhi paljastamisele jõuame parasjagu valmistuda sõjaks, mis vähem kui aasta hiljem vältimatult valla puhkeb.
Kolme kohaliku provintsi - Ida- ja Lääne-Götalandi ning Dalarna - malevatel tuleb vaenlase vägesid kinni pidada, kuni Gotlandilt ja Eestist abi tuuakse. See on hea ettekääne mainida siinses kroonikas möödaminnes ära Kaleva, kuulsa sõjamehe Satakunta Valta poeg ja Södermani praegune hertsog.
Soomes asuvaid Rootsi alasid asuvad ründama kuninga äi Svjatoslav ja tema pojad Vladimir, Mihhail ja Dmitri, kelle vahel ta õigusjärgsetelt vasallidelt konfiskeeritud alad ära jaotas. Vanim poeg Dmitri on kuningast paar aastat noorem, kuid peaaegu sama hea väejuht. Kui ta kunagi tulevikus soomlaste vanema aujärjele tõuseb, tähendab see äärmuspaganate partei jaoks järjekordset võitu.
Rävalist asub üle mere teele ka Rauha isiklik malev, kes on nüüd varustatud uudse raskerelva - mangonelliga. See peaks aitama kindlustel kiiremini langeda.
Rauha paremal käel tuleb kaasa saarlaste uus vanem, hiljuti lahkunud Armase poeg Hintsa.
Enne, kui Rootsi kuninga mehed jõuavad oma väesalku koondada, ründavad paganlikud kaasmaalased neid korraga Västmanlandis ja Närkes, lüües vaenlase strateegilised plaanid sassi.
Närkes võitleb samal ajal 6000 Ida-Götalandi meest 4000 kristlase vastu. |
Kesakuu jooksul otsustatakse sõja saatus. Kajaanis vaenlase kindlust piirama asunud Dmitri ja Mihhail kutsuvad kohale krati, et see viiks nende vastu võideldes langenud kristlasest lossivalitseja pea koos õnnesoovidega kuningale. Mereteel viibiv Rauha palub kinkijaid tänada ja viskab pea merre, et ka Ahti saaks väheke tähistada ja aerud-purjed ikka Rootsini vastu peaksid.
Juulis liidab Södermani hertsog Västmanlandi maakonna enda valdustega. Üksteise järel vannuvad Rauhale truudust Kajaani, Päris-Soome (ehk Finlandia), Värmland, Ahvenamaa... Kuningas alistab eestlaste maleva eesotsas isiklikult Upplandi piiskopi ja osaleb enne Gästriklandi vallutamist juba teist korda lahingus, lüües rängalt rootslasi.
Kätteteenitud võitu nautimast segab teda vaid keskmise poja surm.
Sõjakäigule kaasa võetud pisike Ahma küsib, kas jumalad siis ei valvanud Oivat, kui too haigeks jäi. Rauha vastab midagi selles vaimus, et ju oli jumalatel mujal tegemist ja kõiki inimeste muresid ei saa ka nende kaela veeretada.
Kuningapoeg, kes on maimukesest peale haruldaselt jonnakas ja visa, otsustab, et nüüd mängib ta ellujäänud venna ja teiste poistega koos nii palju, kui vähegi saab - muidu kolivad ka Toonelasse, nii et ei jõuagi teistega õieti rääkida. Ja jumalad? uurib isa vastu tahtmist muiates. Jumalad võivad ka meiega mängida, arvab Ahma. Juhul, kui nad tahavad. Küllap on sul selles õigus, arvab Rauha ohates.
1265. aasta jaanuaris sõlmib kuningas Alv kuningas Rauhaga häbistava rahu, mille kohaselt jääb ligi pool Rootsit Suur-Soome riigi koosseisu. Pärast seda juhtub üks väike ime. Vardjate auvanem Asikko, kes on noorena kahevõitlusel saadud haava pärast põdenud viimased veerand sajandit, viskab ühel hommikul kargud minema ja on valmis kasvõi kohe hobuse selga ronima. Kuningas lubab, et kui peaks taas puhkema suurem sõda, on Asikko-sugune väepealik sinna kindlasti oodatud.
Asikko naine on muide Södermani hertsogi õde. |