Kuna ühekorraga tähistati nii Kalevi poja juubelit, minu sünnipäeva kui ka jõulupühi, oli Rävala sellel talvel eriti pidune. Maavanem ise võttis saanide peale enda perekonna lähikondlased, samuti ühe metssea, kimbu parte, ühe suure lähkri saksamaist veini ja mitu vaati mõdu ja sõitis Harjumaa rannikule tähistama.
Cilen paistab küll üsna mossis. Vahepeal oli neil Kaleviga põhjalikum tüli, aga maavanem suutis selle kinni lappida, annetades Cileni pisiülikust isale suure maalapi. Nüüd saab too seal lambaid kasvatada, nagu ta kodus Dnepri suudmes harjunud oli.
Cileni käe otsas on kaks väikest tütart: Tura, keda ta kasvatab Kalevi loal petšeneegi kommete järgi, ja pesamuna, keda nimetatakse Käpyks, sest ta on lihtsalt nii pisike.
Ja siis muidugi Tapani, Kalevi poeg. Kingin talle sünnipäevaks väikese kilbi, millele on graveeritud järgmised read:
Selle poja jälgedella
saavad jõed jooksemaie
lained merel läikimaie
tuulil pilved tuiskamaie
Kirjutasin selle ise. Tegelikult mõlgub mul meeles ühe suurema värsikogu avaldamine, aga aega on pagana vähe.
Nõupidamislauas tunnistab Kalev kõigepealt üles, et nägi nädalapäevad tagasi tähendusega unenägu. Unenäos oli suur ja tige hunt, kes talle lumehanges peale hüppas ja alla kugistas. Siis oksendas hunt ta välja ja Kalev oli jälle 16-aastane, kandes peas tammelehtedest pärga. Ja kõik eestlased ja liivlased kummardasid tema ees. Siis nägi ta teistsugust und sipelgapesast, kus käis ööl ja päeval töine, aga samas kuidagi unisekstegevalt rahulik askeldamine. Ja seal nägi ta vene kiivriga sõjameest, kelle kindas käsi tõukas sipelgapesasse tõrviku, ja edasi oli ainult tuhk. "Karda Novgorodi, löö liivlasi ja saarlasi, enne kui hilja," nentis maavanem seda, mis kõigile kuulajatest niigi selge oli.
Siis läheme selle juurde, mida me ise teha saame. Sati asemel on laekuri töö üle võtnud Kukka, kes kannab ette arvud: 582 taalri eest vara, millele lisandub aastas 50,4 tukatit rentide ja koormistena. Kukka sõnul on kõik Sati tehtud soovitused ehitustööks endiselt jõus. Lisaks juba tuttavale nimekirjale oleksime nüüd võimelised ehitama Revalisse ka korralikku kindluse, nagu on Pihkvas. Raha on meil juba nii palju, et isegi väiksem sõda - näiteks see, mida Hunt soovitab Eesti ühendamiseks - ei takistaks meil samal ajal ehitamiseks vajalikke väljaminekuid teha.
Hannu täidab nüüd vaheldumisi sõjapealiku ja läbirääkija kohuseid, nii nagu parasjagu vaja on. Ta harutab lahti suure maakaardi.
Ida pool paistavad helerohelisena Vladimir-Suzdali suurvürstiriigi alad, millest meiega piirneb Novgorodi vürstiriik. Põhjas on olukord endine, kui mitte arvestada, et Taani on rajanud Lapimaale väikese tugipunkti ja mässama hakanud hõimud on Rjazani vürsti väed Karjalast välja peksnud. Muidu on olukord lausa hämmastavalt rahulik. Kõige kummalisem uudis tuleb Kuramaalt, kuhu äsja kolis sisse Pesti hertsog isiklikult. Nii ta ennast vähemalt nimetab, kuigi Ungaris ei kuulu talle jalatäitki maad. Ja kas ma mainisin, et ta on Brandenburgi hertsoginna armuke? Selle, kelle paavst kirikuvande alla pani. Ära sa ütle.
Nii sõjameeste varustus kui pealike väljaõpe läheb viimasel ajal üha paremaks. Kõige uhkemad oleme selle üle, et Rävala jalaväe relvastusse kuuluvad morgensternid - sellist asja ei kohta sa isegi Lääne-Euroopas. Nüüd võiks nende vanade raudrüüdega midagi ette võtta.
Maleva kohta ütleb Hannu, et mittepaganate vastu oleks meilt koos virulastega kohe valmis minema 2257 meest (selline täpsus!), aga teiste paganarahvaste vastu vajaks ikka pikemat läbirääkimist. Isegi siis, kui see Virumaa asi ükskord ära unustatakse. Teised rahvad ei pea Kalevit selliseks sangariks nagu meie siin. Hannu on diplomaatia võimaluste suhtes mõõdukalt optimistlik, aga tema naisel on sellegipoolest veel üks, pisut ehk valgustkartvam plaan.
Irge ütleb, et jah, ta mõtleb midagi välja, kui vaja.
Siis avame veinilähkri ja lahti läheb tõeline möll. Magama tuikudes jäetakse kõik söögid-joogid lauale, mis tõstetakse eeskotta. Vanadele mekkimiseks, nagu jõuluajal ikka. Minul, kes kunagi ei maga, keerleb peas paar mõtet.
a) majanduslik kava. Kui me raha mustadeks päevadeks või mingi muul eesmärgi täitmiseks alles hoida ei taha, võiksime ehitada linnuse. Me võiksime parandada mõlema maakonna haldussüsteemi, mis aitaks paremini makse koguda. Võiksime raha kasutada selleks, et malevat suuremaks paisutada. Võiksime ehitada kooli, et naaberrahvad meid rohkem austaks. Võiksime rajada teevõrgustiku, mis tooks rohkem raha sisse ja kiirendaks malevate liikumist. Võiksime panna paika kohtumõistjad, mis teeks kohalike vaidluste lahendamise kergemaks. Võiksime rajada tellisetehase, mis teeks ehitamise kiiremaks ja tooks raha rohkem sisse. Võiksime arendada kalandust, ehitada raamatukogu või rajada Revalis laevatehase- see kõik tooks sisse raha.
b) Irge ei räägi palju, aga nägite ta silmi? Kui vaja, on ta valmis tapma. Eriti käib see kristlastest alaanide kohta, kes võtsid temalt ta eelmise mehe, aga see ei ole kena jõuluõhtu teema. Ma ei tunne kedagi, kes Vanu nii palju austaks kui tema. Vägagi võimalik, et ta on nendega otseühenduses ja valmis nende soovil ka tapma. Aga muidu on ta väga kena ja khm, hea südamega naisterahvas. See muudabki ta ohtlikuks.
c) Kalev on järjekordse hundiunenäo kütkeis ja pealegi Caupo peale sigavihane, nii et võib arvata, et ta leiab varem või hiljem ühe või teise viisi Liivimaa ja lähiajal ilmselt ka Saaremaa vallutamiseks. Mina püüan talle meelde tuletada Alulinna lahingut ja seda, et keegi meist pole surelik. Nojah, mina olen.
Samas on Kalev nii rapsija mees, et ta võib juba homme hommikul täiesti teistsuguse jutuga tulla.
d) Kalevi poeg on nüüd viiene ja on aeg mõelda tema harimise peale. Seni oleme sellisel puhul liisku visanud, aga tema puhul tahavad Vanad võib-olla oma sõna öelda. Kas saata ta võõrsile kasupojaks või jätta Rävalisse silma alla? Ja kui ta jääb siia, siis mis haridust tuleks talle anda - kirjatarkust, valitsemiskunsti või sõjamehe kutset? Tubli mees - või kaabakas - võib temast saada igasuguse kasvatuse juures.
On veel üks võimalus, millele mõtlemast ma kõhklen. Kas ma peaksin ütlema teatud loitsu, mis lubab Tapanil areneda igas mõttes andekaks vägimeheks? Sellisel käigul oleks ainult üks miinus - surres ei läheks sellise loitsu ohver Toonelasse, vaid Põrgusse, kus Vanatühi leiaks talle ilmselt mõne töö, näiteks uksehoidja või kutsari oma. Ma ei ole kindel, mida Aristoteles selle moraalidilemma peale ütleks.
Hommik on õhtust targem, niisiis jään ootama koidikut.
No comments:
Post a Comment